Jah, varem elasin endale, emale ja sõpradele, nüüd elan endle ja mehele. Armumise faas? Rome ja Julia kompleksiga romantiline armastus, millest puudub kohutus aga koosneb, Sternbegi järgi, ainult kirest ja lähedusest. Huuhh, puhta hull variant ju. Selleks ongi kodu ja sõbrad, kes tagasi maapeale kutsuvad. Muidu juhtub nii, et jääd õhust ja armastusest rasedaks ka ja siis kuilaps aastane on, mõtled et holy crap, kus mul kaks aastat tagasi see mõistus oli? Mul oli sel ajal veel ambitsioone ja terve elu ees valla, nüüd on vääks kraes ja mis muud kui istu kodus, jah, vastutustundetu teismeline lõpetamata lõpetamata kõrgharidusega, nagu sa oled. Mehel pole isegi lõpetamata lõpetamata kõrgharidust aga mõlemad arvate, et olete jõle tegijad.
Aga olemegi ju, kui ise nii tunneme, kui me ise õnnelikud oleme, kasvõi omaenese rumaluses, mulle sobib. Inimesed on kolm korda hullemate asjadega maha saanud. Jama on see, et mul on eesti riigis pangalaen 100 000 krooni. Hmh.
Kuidas elada nii, et kellelegi pettumustei valmistaks, kaasa arvatud mina ise? ei saagi nii elada, sest ma pole Pühak, onju. Jälle jama. Tahaks nagu kõigile elada. Sealt siis tulebki see maailmarändur ja vabatahtlikkus ja sõbrad-enne-meest olukord.
No comments:
Post a Comment